Fookus
155–166
Jean-Luc Nancy. Pilt – eristuv.
Tõlkinud Anti Saar
167–179
Epp Annus. Love and the Image in Nancy and Lacan
Artikkel analüüsib Jean-Luc Nancy kujutisefilosoofiat, tuginedes Jacques Lacani armastusekäsitlusele. Essees „Eristuv võnkumine” (L’Oscillation distinct) kõrvutab Nancy kujutist ja armastust ilmaoleku kaudu. Lähtudes kujutise ja armastuse võrdlusest, osutab artikkel Nancy kujutisekäsitluse ja enesekäsitluse võrreldavusele. Nancy arusaamad kujutise jõust ja kujutise põhja kadumisest juhivad arutelu Lacani agalma mõisteni ja väiteni, et „armastus on selle andmine, mida andjal ei ole”: nii Lacani armastusekäsitluse kui ka Nancy kujutisekäsitluse keskmeks on ilmaolek.
183–197
Robert Hughes. An Introduction to the Aesthetics of Jean-Luc Nancy (with Reflections on Estonian Landscape Images)
Essee võtab vaatluse alla Jean-Luc Nancy esteetika, pöörates esmajoones tähelepanu tema maastikumaali käsitlusele. Jean-Luc Nancy esteetikale lähenetakse viie teesi kaudu: (1) kunst kui sündmus eemaldab tavatähendused ja kontseptuaalsed võrgustikud, mis sulgevad maailma subjekti eest ning vangistavad subjekti solipsismi; (2) kunst asetab subjekti ainukordse tajusündmuse kohalollu; (3) kunst vihjab pildi põhjana esituse vastaspoolusele, kaosele, representeerimatule; (4) kunst suhestab vaataja maailma tähistamatu ükskõiksusega inimliku olemise suhtes; (5) kunst toob esile subjekti teisesuse iseenda suhtes.
Ülevaated
201–206
Ühest tellisarhitektuuri pärlist keskaegse Euroopa idapiiril. Jaan Tamm
206–208
Kaua tehtud kaunikene. Anneli Randla
208–218
Johann Wilhelm Krause fenomen ja aeg. Tiina-Mall Kreem
219–224
Muinsuskaitse siirdeühiskonnas? Kristina Jõekalda
225–229
Eesti talumaja lugu: faktirohke, kuid vajalike üldistusteta. Kristiina Tiideberg
230–235
Mõjukas monograafia eesti 1970. aastate kunstist. Jaak Kangilaski
236–240
Mitmekihilised eesti popkunsti narratiivid. Anu Allas
241–247
Tõnis Vindi isiku ja loomingu kunstiteaduslik rekonstrueerimine loomingulise biograafia, kunstisotsioloogia ja formalistliku kirjelduse kaudu. Indrek Grigor
248–250
Kesk- ja Ida-Euroopa kunstiajaloo „rändseminarid”. Krista Kodres
251–256
Rahvuslus kui kollektiivne tõbi. Kadri Veermäe
257–262
Tulevikuarheoloogiad. Rahvusvahelise Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni konverents Eestis. Epp Annus, Neeme Lopp, Virve Sarapik, Elnara Taidre, Jaak Tomberg, Piret Viires
263–269
KROONIKA 1. I – 31. XII 2012
270
Autorid