2007/4 (16)

Erinumber "Pirita klooster 600"
Koostanud Kersti Markus



Pirita klooster 600. Kersti Markus
PDF
7−10



ARTIKLID

Marika Mägi. Iru linnusest Püha Birgitta kloostrini. Merenduslik kultuurmaastik Pirita jõe alamjooksul
PDF
17−38

Artiklis antakse ülevaade merendusliku kultuurmaastiku arengutendentsidest Põhjamaades ja Eestis ning vaagitakse, millist rolli mängisid Tallinna lahte ümbritseva kultuurmaastiku kujunemises Pirita jõe alamjooksu tähelepanuväärseimad rajatised − Iru linnus ja Pirita klooster. Autor pakub välja Iru muistisekompleksi tõlgendusvõimaluse, mille kohaselt oli seal juba pronksiajal, eriti aga alates eelviikingiajast tegu kaubitsemiskeskuse, mitte asustuse kontsentratsioonipunktiga. Selle edaspidine areng käis käsikäes mujalgi Läänemere maades täheldatud tendentsidega, mille kohaselt väliskaubandus kontsentreerus sotsiaalsete suhete arenedes üksikutesse suurematesse kaubasadamatesse, mis hiljem formeerusid ümber keskaegseteks linnadeks. Selle protsessi käigus nihkusid sadamad merele lähemale ning varasemad sadamakohad kaotasid oma senise tähtsuse, kuigi püsisid väiksemate piirkondade kaubitsemiskeskustena. Üheks niisuguseks oli ka Pirita jõe suue, kuhu 15. sajandil rajatud kloostrit võib lisaks selle sakraalsele funktsioonile pidada võimu manifestatsiooniks ning kõrvalasuva kaubitsemiskoha kaitserajatiseks.


Tiina Kala. Põhja-Eesti kirikuelu arengujooni 13.−14. sajandil: millisesse vaimulikku keskkonda tekkis Pirita klooster?
PDF
41−56

1346. aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa Ordule, millega Tallinna diötsees sai tunda ka ordu võimuga kaasnevaid probleeme. Olulisemaks nende seas oli 1354. aastal ordualadele peale pandud interdikt. Just kiriku ja maahärra suhete jälgimine võimaldab paremini mõista Tallinna diötseesi ja selle vaimulike asutuste ajalugu suhteliselt allikatevaesel 14. sajandil.


Juhan Kreem, Kersti Markus. Kes asutas Pirita kloostri?
PDF
60−71

Artiklis vaadeldakse Pirita kloostri asutamise taga olnud isikute tausta. Selgub, et kloostri asutamine oli mitme erineva grupi ühisaktsioon. Lisaks hansakaupmeestele panustasid kloostri rajamisse ka kohalikud vasallid ja maahärra, Saksa Ordu.


Ruth Rajamaa. Pirita kloostri asutamine ja ülesehitamine 1407−1436 Rootsi allikate valguses
PDF
75−87

Artikkel põhineb peamiselt Rootsis leiduval allikmaterjalil ja vaatleb Vadstena kloostri osa Pirita kujunemisel tütarkloostri asutamisest aastal 1407 kuni iseseisvaks kloostriks pühitsemiseni aastal 1431. Tuuakse välja Vadstena kloostri patronaaþi erinevad tahud, milles ilmneb nii abistavat suhtumist kui ka korralekutsuvat sekkumist. Võrreldes teiste birgitiinide kloostritega pöörab Vadstena Piritale rohkem tähelepanu ja hoiab seal ka arvukalt oma kloostri õdesid ja vendi. Niisugune lähedus emakloostrile on täiesti uus ilming Pirita uurimise ajaloos ning vajab veel põhjalikumat analüüsi. Kirjavahetusest Vadstenaga leiab ka täpsustavaid andmeid Pirita asutajateks peetud kaupmeeste kohta, kelle päritolu on senini jäänud segaseks.


Helen Bome. "Mina olen tõeline viinapuu..." Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist
PDF
93−107

Artikkel käsitleb kahe miniatuurreljeefi fragmente, mis pärinevad Pirita kloostrist Tallinna lähedal. Need Kesk-Reinimaal valmistatud reljeefid on ainsad säilinud näited hiliskeskaegsetest keraamilistest vormiplaatidest Eestis. Ühel neist on kujutatud Kristuse kui viinapuu motiivi (Jh 15), mille ikonograafiat ja tähendust vaadeldakse kloostri birgitiinliku vaimsuse ja tollase harduselu kontekstis. Tehakse kindlaks ka teise plaadi seni teadmata jäänud teema. Arutletakse vormiplaatide valikuprintsiibi ja kasutusvõimaluste üle.


Linda Kaljundi. Pirita klooster Eesti ajaloomälus: mitte ainult kloostri taga metsas
PDF
111−140

Pirita klooster on Eestis üks tuntumaid keskaja sümboolseid ja visuaalseid märke. Ühtlasi aga on selle roll meie ajaloomälus olnud nii silmapaistev kui ka ebatavaliselt mitmetahuline, ühendades endas terve rea erinevaid narratiivseid, aga ka visuaalseid ja performatiivseid kihistusi. Artikkel vaatlebki Pirita kui Eesti mälupaiga kujunemist, pöörates esmajoones tähelepanu tema võõrandamise ja kodustamise vastasmängule.


Juhan Kreem. Ekskurss. Millal on Pirita juubel?
145−147