2007/3 (16)


ARTIKLID

Katrin Kivimaa.
Naisekuju nõukogude ja eesti identiteedi kandjana sotsrealistliku maalikunsti ja graafika näitel
PDF
9−40

Artikkel käsitleb sotsialistliku realismi kaanoni rakendamisega kaasnenud muutusi Teise maailmasõja järgses eesti maalikunsti ja graafikas. Põhiliselt keskendutakse eesti nõukogude naise visuaalse identiteedi konstrueerimisele kujutavkunstis ning analüüsitakse töötava naise ja rahvusliku naise kuvandeid. Need näitavad, et kujutavkunstis ilmuvad naisekujutised rakendati edukalt tollase ametliku visuaalpropaganda teenistusse. Siiski võis varasemast eesti kujutavkunstist ja rahvakunstist laenatud naisekuvandite kaudu edastada sõnumeid, mis omandasid Eesti kontekstis rahvusliku ja seeläbi isegi varjatult nõukogudevastase tähenduse.


Raivo Kelomees. Jagatud autorsus: kunstniku hajumine elektroonilistel väljadel
PDF
46−81

Artikli eesmärgiks on näidata autorsuse jagatuse ja hajutatuse fenomeni uues meedias kui olemuslikult selle loomevaldkonna juurde kuuluvat nähtust. Autorsuse kujunemisel on kultuurilised, ajaloolised ja majanduslikud tõukejõud, mis on vorminud autorsuse institutsiooni läbi viimaste aastasadade. Mäss autorluse, originaalsuse, kunstniku-kätega-tehtuse vastu üks 20. sajandi kunsti iseloomustajatest, mis praeguses neti- ja interaktiivse kunsti keskkonnas on täiuslikult teostunud.


Marek Volt. Kas hea kunst peab meeldima? Arutlus deontilisest aksioloogiast
PDF
85−95

Vastus küsimusele "kas hea kunst peab meeldima?" sõltub aksioloogilistest, psühholoogilistest, deontilistest asjaoludest. Jaatav vastus eeldab, et headusotsustused on meeldimisotsustusest loogiliselt sõltumatud (nn. sõltumatuse tees), ja et meeldimine allub deontilistele tehetele (nt. kohustamine). Nende kahe tingimuse täidetavuse analüüsist selgub, et sõltumatuse teesi pooldajad eeldavad ekslikult, et küsimust saab mõttekalt lahendada ilma väärtuse liiki ja meeldivuse põhjustajat määratlemata. Robustne subjektivism kummutab loogiliselt sõltumatuse teesi. Sõltumatuse tees eeldab ekslikult, et kategoorianihked on väärtushinnangut säilitavad. Meeldimine allub deontilistele operatsioonidele meeldimise psühhologiseerivas, ent mitte dispositsionaalses tähenduses.


Jaak Tomberg, Jüri Lipping. Fiktsiooni nõrk messianistlik jõud: luhtumiselt lunastusele
PDF
100−115

Artikkel kirjeldab ajalugu kui ajalooliste võimaluste traagilist kadu ning näeb fiktsioonis nõrga messianistliku jõu kandjat, mis korrastab luhtunud ajalooliste võimaluste virtuaalset arhiivi ning tagab seeläbi ajaloolisele tegelikkusele tema sidususe ja pidevuse. Kirjatöö lähtub Walter Benjamini "Ajaloofilosoofilistest teesidest", seob need Eric Santneri, Maurice Blanchot, Jacques Derrida ja Slavoj Žižeki mõtetega ning ilmestab fiktsionaalse kirjutamise lepitavat otstarvet Christa Wolfi ja Mati Undi teoste taustal.



Ülevaated

Ilus ja härrandlik Eesti. Mart Kalm
120−123

Eesti kunsti ajalugu 2 ja Tartu. Kaur Alttoa
123−131

Kumu sügiskonverentsidest. Andreas Trossek
131−134