2007/1−2 (16)


ARTIKLID

Kersti Markus
. Kuhu kadus Hertele kirik? Mõtteid Harjumaa haldusstruktuurist 13. sajandil
PDF
9−24

13. sajandi Harjumaa on medievistist arhitektuuriuurijale üks mõistatuslikemaid piirkondi Eestis. Senised arusaamad kirikukihelkondade tekkimisest ei näi siin kehtivat, küsitavad on ka meie teadmised maakonna tegelikest piiridest. Artiklis analüüsitakse Eesti suurima ja võimsaima muinaskantsi − Varbola linnuse − funktsiooni ja rolli Harjumaa haldusstruktuuri kujunemises, vallutusjärgset maavalduste jaotust ning esimeste kirikute asukohavaliku võimalikke tagamaid. Jõutakse järeldusele, et Eesti olud muutusid 13. sajandil seniarvatust palju vähem ning eestlased säilitasid küllalt olulise positsiooni uues ühiskonnas.


Kadi Polli. Est pictura poësis, est poësis pictura. Carl Grassi (1767−1814) maastikud
PDF
27−56

Kirjanik ja kunstnik Carl Grass on huvitav ja erandlik looja Balti kultuuriloos. Tema elu ja loomingut juhtis tormi ja tungilik geniaalsuseihalus. Grass jäädvustas maastikke nii luules kui kunstis, käies läbi tee tundelistest loodusvisanditest korrastatud ideaalmaastikeni. Šveitsi kunstnike eeskuju tegi temast ühe esimese joonistusmatkade viljeleja Liivimaal; hilisem Itaalia kogemus andis aga võimaluse areneda välja maastikumaali teoreetiku ja klassitsistina.


Virve Sarapik. Hea uus Eesti ehk kunstiilma kirjutamine
PDF
62−87

Artikkel võtab vaaluse alla eesti ühe esimese terviklikuma kultuuriliikumise, Noor-Eesti, algperioodi tekstides väljendatud esteetilised ja ühiskondlikud ideaalid, kõrvutades neid sama aja teiste suuremate kultuuriliikumiste (eeskätt Eesti Kirjanduse Selts) programmiliste tekstidega. Sajandi alguse esimese suure Vene revolutsiooni mõjuaega jäävaid väikese rahvuse pürgimusi saab kaardistada kahe kultuuriloome printsiibi − utoopilise e. ühiskonda tervikuna muuta ihkava ja monaadilise e. indiviidikeskse − abil.


Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri suunamisel aastatel 1928−1942. Materjaliuuendused ja tüüplahendused uusasunduste näitel
PDF
92−117

Artiklis kirjeldatakse Eesti külapildis ilmnenud muutusi 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel, mil riik asus standardiseerima uusi taluehitisi ja põliste arenevate külade kõrvale planeeriti uudismaadele läbitöötatud infrastruktuuriga terviklikud uusasundused. Erinevate ebakohaseks tunnistatud tüüpprojektide kaudu jõuti viimastes kümnendi keskpaigaks peamiselt 5 tüüpprojekti rakendamiseni. Oluliseks märksõnaks on artiklis tulekindel materjal ja traditsioonilisest hoonetüübist − koosehitusest − kinnihoidmine.


Kai Stahl. Dualismi diskursused marginaalist − Lydia ja Natalie Mei varasema loomingu põhjal
PDF
122−140

Artikkel vaatleb identiteedi problemaatikat ja sooliste sfääride ületamiste peegeldusi Lydia ja Natalie Mei mondäänsust käsitlevas vabaloomingus 1920. aastatel. Kirjutises on kesksel kohal teoseanalüüsid, mis põhinevad Lydia Mei maalidel "Naine sigaretiga", "Natüürmort kõvakübaraga", "Natüürmort lumikellukestega" ning Natalie Mei joonistusel "Petrograd" ja kollaažil "Mehe portree".


Margaret Tali. Kunstnik kui popstaar. Raoul Kurvitz ja Mark Kostabi 1990. aastate Eesti meedia diskursustes
PDF
143−166

Artiklis analüüsitakse meeskunstniku kuvandit Eesti meedia diskursustes ning seda, kuidas kunstniku meediarepresentatsioonid nõukogude ajast kuni 1990. aastate keskpaigani on muutunud. Analüüsi objektiks on 1986−1996 Eesti ajalehtedes ja ajakirjades avaldatud materjalid Raoul Kurvitzist (s. 1961) ja Mark Kostabist (s. 1961).



MÕTTEVAHETUS

Anu Mänd. Lucia legendi meister identifitseeritud? Lucia legendi meistrist, Tallinna mustpeade retaablist ja "Eesti kunsti ajaloo" 2. köite avapeatükist
PDF
173−190

Juhan Maiste. Lübecki linnas Tallinnas
PDF
191−200



ÜLEVAATED

Läti keskaegsed linnused. Anneli Randla
202−207

Igal pool on parem kui kusagil mujal. Rahvusvaheline seminar "Translocal Express". Rael Artel, Airi Triisberg
207−210



KROONIKA 1. I − 31. XII 2006
211−214