2006/3 (15)


ARTIKLID

Rein Undusk.
Sissejuhatus uusaja joone ja värvi küsimusse: renessanss
PDF
9−33

Lähtudes Itaalia renessansis asetleidnud kunstiajaloolisest disegno e colore väitlusest, püütakse artiklis osutada selle poleemika kui uusaegse joone ja värvi vaidluse epistemoloogilistele tagamaadele, mis võimaldaksid asetada nii kõnealuse renessanssväitluse kui ka selle hilisemad uusaegsed ilmingud pelgalt kunstiajaloo tasapinnalt interdistsiplinaarsesse ja kultuuriretoorilisse analüüsikonteksti.


Merike Koppel. Tallinna Püha hõimkonna altariretaabel. Algsest pildiprogrammist Madalmaade hiliskeskaegsete Püha Anna legendide taustal
PDF
37−66

Artikkel käsitleb 17. sajandi keskpaigas ümber tehtud hiliskeskaegse Püha hõimkonna altariretaabli algset pildiprogrammi. Retaabli tiibadel säilinud ladinakeelsed tekstifragmendid ning stseenid Püha Anna ja tema ema Emerentia elust lubavad kappaltari ikonograafia lätteid otsida 15. sajandi lõpul esile kerkinud uutest Püha Anna legendidest. Kappaltari algse asukoha ja võimalike tellijate otsingul on artiklis pikemalt peatutud Püha Anna altaritel ja vennaskondadel hiliskeskaegses Tallinnas.


Kaie Hiiesalu. Printsess ja pühak: Püha Elisabeth Tallinna altaritel
PDF
70−93

Artikkel keskendub Eestis seni vähetuntud naispühakule Tüüringi Pühale Elisabethile (1207−1231). Keskaegses Euroopas kujunes temast üks populaarsemaid pühakuid. Arhiivimaterjalidest selgub, et Liivimaal olid Elisabethile pühendatud mitmed kirikud ja kabelid, samas tema kultuse kohta andmed kahjuks puuduvad. Seega peegeldab Eesti kontekstis Püha Elisabethi tähtsust eelkõige tema koht keskaegsetel kunstiteostel − Niguliste ja Püha Vaimu kirikute peaaltaritel. Artiklis on vaatluse all Püha Elisabethi kujutised − nikerdatud ja maalitud üksikfiguurid ning maalitud stseenid. Pikemalt peatutakse Püha Vaimu peaaltaril, sest seal oli Elisabethil juba märgatavalt tähtsam koht: teda on kujutatud altari kõigis kolmes asendis.


Epi Tohvri. 18. sajandi teise poole Šoti valgustusliku arhitektuuri ideedest, nende retseptsioonist Vene keisrikojas ning baltisaksa kultuuriruumis
PDF
96−114

Artikkel keskendub Šoti valgustusajastu arhitektuuriideedele ja nende retseptsioonile Vene keisrikojas 18. sajandi teisel poolel. Katariina II oli isiklikult huvitatud Briti arhitektuurikultuurist, maastikupargi ideest ning šotlase Robert Adami loomingust, kelle klassitsistliku arhitektuuri suunda jätkasid Venemaal Charles Cameron ja Vassili Geste. Šoti valgustusarhitektuuri mõju on äratuntav ka Eesti arhitektuurikultuuris: Robert Adami arhitektuuri eeskujudele tuginevad mitmed 19. sajandi alguse mõisahooned ning šotlase Geste tüüpfassaadide kavandeid kasutati 19. sajandi esimesel poolel enamikes Eestimaa linnades.



ÜLEVAATED

Allikatele juhtija. Mai Levin
118−124

Kuidas representeerida noort ja kaasaegset kunsti? Margaret Tali
124−126