2008/4 (17)


ARTIKLID


Anu Allas. Tagasipöördumine ja taktika. Mängu idee 1960. aastate eesti kultuuris ja happening "Mannekeeni matmine"
PDF
9−30

Artikli eesmärk on analüüsida ideed mängust kui loomingumeetodist ja sotsiaalse surutise leevendajast 1960. aastate eesti kultuuris. Eelkõige keskendutakse kunstnike korraldatud happening'idele, millele tausta loomisel on toetutud Tartu nn. teatriuuenduse eesmärkidele ja meetoditele. Mängu põhitunnuste ja olemuse piiritlemisel on aluseks Roger Caillois' kultuurilooline mänguteooria. Pikemalt peatutakse mõnevõrra erandlikul happening'il "Mannekeeni matmine" (1969), mis ometi toob esile mitmed teistelegi tegevuskunstisündmustele omased tunnusjooned.


Laura Paju, Ester Võsu. ERKI moeshow kui karnevallik nähtus 1980. aastate Nõukogude Eestis
PDF
31−60

Artikkel analüüsib aastatel 1982−1985 ERKI (Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi) tudengite läbi viidud populaarse moeshow' numbrite karnevallikke aspekte (Mihhail Bahtini käsitlustest lähtuvalt), keskendudes sellistele tunnusjoontele nagu ambivalentne naer, grotesk ja sümboolsed korrarikkumised.


Mart Kalm. Ons linnaelu maal hea? Majandi keskasula Eesti NSV-s
PDF
61−87

Artikkel uurib maa ja linna vahelise vastuolu ületamise viisina Eesti NSV-s 1960.−1980. aastatel tekkinud uut asustusmustrit, mis kaasnes kollektiivse põllumajanduse suurtootmisega. Majanduslikult kosunud kolhoosid ja sovhoosid ehitasid üle Eesti välja ligi 200 majandi keskasulat ja jätsid ülejäänud külad kiratsema. Vaatluse all on majandi keskasula ruumiline ja funktsionaalne ülesehitus ning seal viljeldud elulaad. Hübriidseima elulaadi leiab kortermaja elanikelt, kes üksiti pidasid asula taga loomi. Keskasula juurde kuulus pea alati majandi tehnokraatliku eliidi asustatud eramute rühm, mis osutab linnaliku utoopia suubumisele väikekodanlikku aedlinna.


Epp Lankots, Helen Sooväli. ABC-keskused ja Mustamäe mikrorajoonide identiteedid
PDF
88−113

Artiklis uuritakse Eesti esimese modernistliku suurelamurajooni Mustamäe mikrorajoonikeskuste ehk ABC-keskuste kuvandit ning selle muutust võrreldes ehitusjärgse ajaga. Väidame, et nõukogude ajal toimisid ABC-keskused vabaplaneeringulises elamupiirkonnas mitte üksnes ühiskondlik-olmeliste keskustena, vaid neil oli linnaosa märgistamisel oluline roll kanda, mis tänaseks on märgatavalt teisenenud, viidates piirkondliku identiteedi muutusele. Uurimus asetub arhitektuuriajaloo ning kultuurigeograafia puutepunktidele, mis käsitleb ABC-keskusi kui spetsiifilist linnamaastikku nii materiaalsel tasandil arhitektuurilise kujunemise kaudu kui ka representatsiooni ja identiteediloome tasanditel.



ÜLEVAATED

Kulla ja karrata kuuekümnendad. Karin Paulus
117−118