Viimane number

2018/4 (27)

ARTIKLID

Anders Härm.
On the Genealogy of ‘Soros Realism’: The ‘Making of’ International Eastern European Art
7–27

Artikli eesmärgiks on näidata, kuidas tekkis ja kujunes nn Sorose realism, ehk analüüsida protsessi, mis tõi kaasa rahvusvaheliselt eksponeeritud Ida-Euroopa kunsti homogeniseerumise 1990. aastatel, kunstipraktika muutumise üllatavalt sarnaseks nii meetoditelt kui ka teemadelt eri Ida-Euroopa nurkades, mis varem olid üksnes nõrgalt seotud. Katsutakse näidata, kuidas seda protsessi ei saa taandada üksnes Sorose Kaasaegse Kunsti Keskuste (SKKK) võrgustikule, vaid joonistatakse välja ka teised otsustavad tegurid ning osutatakse, kuidas see protsess on muuhulgas seotud Ida-Euroopa kontseptualismi kihistusega 1970. aastatel, millele Sorose realismi mudel toestati.


Ingrid Ruudi. The Tallinn Art Hall as a Testing Ground for the Public Sphere in the Transition Era: The Cases of Group T and George Steinmann
31–58

Artikkel analüüsib kohaspetsiifilisi kunstipraktikaid Tallinna Kunstihoones 1990. aastate alguses. Rühm T ja George Steinmanni projektide najal uuritakse, millist laadi kunsti see institutsionaalne ruum võimaldas ning kuidas kunstilised sekkumised omakorda Kunstihoone arhitektuurset ja diskursiivset ruumi ning institutsiooni identiteeti muutsid. Samuti ilmneb, kuidas erinevatest positsioonidest lähtuv kunst panustas avaliku sfääri laienemisse ja konstrueeris erinevalt mõtestatud kogukondlikkust.


Epi Tohvri. Valgustusajastu uue ülikooli idee – „Akadeemiline küla”. Thomas Jeffersoni kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses
64–91

Artiklis analüüsitakse Tartu ülikooli esimese rektori Georges Frédéric Parrot’ ja Virginia ülikooli asutaja Thomas Jeffersoni visioone uuest valgustusajastu ülikooli ideest, millega mõlemad intellektuaalsed arhitektid 19. sajandi alguses aktiivselt tegelesid. Autor leiab, et nii Tartu kui Virginia ülikoolide ülesehituses ja asukoha valikus peegelduvad prantsuse füsiokraatide sõnastatud haridusdiskursus ning antiurbaanne ideoloogia.


Tõnis Tatar. Neuroesteetilised kunstiteooriad ning nende võimalused mõnede Henn Roode portreede analüüsiks
96–123

Artikkel tutvustab neuroesteetikat kui 21. sajandi esimestel kümnenditel hoogu kogunud multidistsiplinaarset esteetikasuunda. Näitlikustamaks neuroesteetika perspektiivi kunsti mõistmise avardamisel, vaadeldakse selle teooriate valguses mõningaid Henn Roode modernistlikke portreesid.


ÜLEVAATED

Tähelepanuväärne lisand meie kastelloloogiale. Kaur Alttoa
129–132


Eero Epner ja Konrad Mägi. Ene Lamp
133–138


Kogu Wladovsky kaante vahel. Mart Kalm
138–141


Pidu, prügi ja polügoonteater: Erki Kasemetsa loomeuurimus. Luule Epner
141–145


Marten Esko magistritöö „„Kaasaegne kunst” Eestis: mõiste problemaatika” retsensioon. Hanno Soans
146–150


KROONIKA 1. I – 31. XII 2017
151–158


AUTORID
159