2011/1–2 (20)

ARTIKLID

Jaak Kangilaski.
Lisandusi postkolonialismi diskussioonile
PDF
7–21

Artikkel näitab, et Nõukogude okupatsiooni Eestis saab käsitleda koloniseerimisena. Et Eesti oli koloniseerimise ohver, on õigustatud kasutada eesti kunsti ajaloo seletamiseks postkolonialistlikule teooriale omaseid lähenemisviise ja selles teoorias loodud mõisteid. Koloniaalvõim rajas Eesti kunstielu allutamiseks omale sobivad institutsioonid ning seadis kunstiloomingule ideoloogilised ja administratiivsed raamid. Eesti kunstis tekkisid kompensatoorsed suunad. Üks neist toetus sõjaeelsele kunstile, aga ka kultuuri autentsete allikate otsinguile. Teine suund püüdis jäljendada lääne avangardi. Koloniaalsõltuvuses olnud eesti kunsti uurimisel tuleb lähtuda selle eripärast.


Andres Kurg. Feedback Environment: Rethinking Art and Design Practices in Tallinn During the Early 1970s
PDF
26–50

Artikli huvikeskmes on 1970. aastate alguses Tallinnas esile kerkinud kunstipraktikad, mis seostuvad Nõukogude Liidu moderniseerimisprotsessi ja industrialiseerimise diskursuste ning institutsioonidega, tehnilise esteetika või disaini, küberneetika ja informatsiooniteooriaga. Keskendun ERKI tööstuskunsti kateedri lõpetanud noortele disaineritele, kes osalesid samal ajal ka aktiivses kunstielus: Ando Keskkülale ja Sirje Rungele ning nendega lähedalt seotud arhitektidele Leonhard Lapinile ja Vilen Künnapule. Artikkel uurib, kuidas 1960. aastate informatsiooniteooriad mõjutasid nõukogude disainidiskursust, aga ka alternatiivset kunstipraktikat, ning vaatab, kuidas läbikäimine uute teooriate ja distsipliinidega viis mitte ainult kunstiobjekti ümbermõtestamisele, vaid ka teistsuguse subjektikäsituseni.


Mari Laanemets. Kunst kunsti vastu. Kunstniku rolli ja positsiooni ümbermõtestamise katsest eesti kunstis 1970. aastatel
PDF
59–91

Artikkel vaatleb, kuidas 1960. aastate lõpul popkunsti retseptsiooniga alanud kunsti praktika ümbermõtestamine jätkus ja omal viisil ehk isegi realiseerus just kümnendi teisel poolel, ajal, mida on saanud tavaks käsitleda avangardi nõrgenemise perioodina. Artikli lähtepunktiks on Leonhard Lapini ettekanne objektiivsest kunstist 1975. aastal toimunud viimasel mitteametlikul näitusel „Sündmus Harku ’75. Objektid, kontseptsioonid”, milles ta nõudis kunstilt uuele industriaalühiskonnale vastavat muutumist. Analüüsides aasta hiljem toimunud interventsiooni ametlikule monumentaalkunstinäitusele, vaagitakse artiklis võimalust avangardi lõpudaatumit edasi nihutada ning käsitada kümnendi teise poole interdistsiplinaarseid aktsioone originaalse, institutsioonikriitilise katsena transformeerida ametlikku kunsti ja selle hierarhiaid.


Kadri Semm. Atmosfäärilisus Arne Maasiku linnafotodel. Linnamiljöö subjektiivne käsitlus
PDF
98–113

Artikkel annab kultuurigeograafia ning fotograafia teooriatele toetudes ülevaate erinevatest miljöö ning atmosfääri käsitlustest. Eesmärk on esile tõsta arhitektuuripärandilise miljöökuvandi kõrval linnalise miljöö tähendust, mis põhineb teadvustatud isiklike kogemuste väljendamisel. Edasi vaadeldakse Arne Maasiku Tallinna linnamiljööd vahendavat atmosfäärset fotograafiat. Tema fotode analüüsil on keskendutud eelkõige atmosfäärsete fotode kollektiivseid tähendusi kandvatele omadustele.


Marek Volt. Kuidas õigustada esteetilist hoiakut?
PDF
118–129

Artikkel tegeleb esteetilise hoiaku õigustamise küsimusega. Esmalt eristatakse hoiakute-vahelist ja hoiaku-sisest õigustamist, ja teiseks, analüüsitakse esteetilise hoiaku episteemilist, sotsiaal-biloloogilist, moraalset, kunstilist, esteetilist ja hedoonilist õigustamist hoiaku-siseses kontekstis.


Kai Stahl. Kultuuriruum ja Natalie Mei prostitutsiooniteemalised joonistused
PDF
135–154

Natalie Mei (1900–1975) oli ainuke naiskunstnik, kes 1920. aastate eesti kunstis kujutas prostitutsiooni teemat. Artikkel analüüsib feministliku lugemise ja Juri Lotmani kultuurisemiootika abil kultuuri ja „mittekultuuri” vahelist piiriala, keskendudes viisidele, kuidas Natalie Mei oma üksikute joonistustega erines kunsti üldpildist ja vaidlustas prostitutsiooni kujutamise tugevalt patriarhaalset kaanonit.


Reet Rast. Animo grato vovit. Varauusaegsed epitaafaltarid Eestis
PDF
159–185

Artikkel käsitleb üleminekuperioodi katoliiklusest luterlusse Eesti kirikukunsti näitel. Vaatluse all on maa-aadli patronaaž kirikute sisustamisel ja altarite püstitamisel 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi alguseni. Perekond põlistas oma mälestuse, kinkides kirikule altari, millele lisati vapid ja mälestustekst. Donaatorite portreed on Keila altaril, teiste puhul pole nende olemasolu kohta teateid. Artiklis käsitletavate Kärla, Keila, Vormsi, Märjamaa ja Hanila kiriku altarite peateema on Kristuse ristisurm. Altarikujundused on mõjutatud Hans Vredeman de Vriesi ja Cornelis Florise loomingust.


Jelena Pogosjan, Maria Smorzhevskihh-Smirnova. Peter I’s Icon from the St Nicholas Church in Tallinn: Iconography and Ideology
PDF
191–207

1711. aastal tellis vürst Aleksandr Menšikov ikooni Nikolai Õnnistaja ja Imetegija kirikule, vanimale vene õigeusu kirikule Tallinnas. Ikooni esitleti tsaar Peeter I-le tema esimesel visiidil Tallinna, hiljuti vallutatud luterlikku linna. Käesolev artikkel keskendub ikooni „Issanda liturgia” ajaloolisele ja ideoloogilisele tähendusele, selle seosele Vene impeeriumi ideoloogiaga ning ikoonimaalija valitud strateegiatele, kuidas seda ideoloogiat esitada luterliku linna kontekstis. Artikkel üritab samuti dešifreerida ikoonis peidetud sõnumit, mis peegeldab tsaari isiklikke muresid ja hirme, mis olid seotud tema suhetega Menšikovisse ja eelseisva abieluga tema pikaajalise armukese ja tsaari laste ema Jekaterina Aleksejevnaga.



FOOKUS

Mieke Bal. Lugeda kunsti
Tõlkinud Ingrid Ruudi
PDF
213–228



LEIUD

Anu Mänd. Finströmi kiriku karikas Ahvenamaal – täiendus Eesti keskaegsetele kullassepatöödele
PDF
229–236



ÜLEVAATED

Bernt Notke – kas Põhja-Euroopa geniaalseim kunstnik või moodne ettevõtja?Krista Andreson
PDF
239–245

Pagana ainus pääsetee. Kersti Markus
245–249

Kadriorg kaante vahel. Ants Hein
PDF
249–253

Balti kunstikogemus ja Ida-Euroopa geograafiad. Margaret Tali
PDF
254–257

Kunstiajalugu: ruum, joon ja väli. Virve Sarapik
PDF
257–263



KROONIKA 1. I – 31. XII 2010
265–271



AUTORID
273