2014/1–2 (23)

ARTIKLID

Anu Allas. Eksperimentaaletendus/instrumentaalteater: „Kremoona ringmäng” (1968)
7–27

Artikli eesmärk on analüüsida nelja noore muusiku poolt 1968. aastal Tallinna Kirjanike Majas korraldatud etteastet „Kremoona ringmäng” kahe kategooria, etenduslikkuse ja eksperimentaalsuse erinevate tahkude kaudu ning uurida seeläbi lääne neoavangardi strateegiate adaptatsiooni ja tähendusnihkeid nõukogude kultuurikontekstis. Eesti varase tegevuskunsti taustal on see aktsioon üks huvitavamaid ja komplekssemaid näiteid 1960. aastate (lääne) kultuuris toimunud nn performatiivse pöörde kohtumisest samal ajal sotsialismimaade ametlikku ideoloogiat kujundanud teaduspropaganda ning üldise ühiskonnale ja kultuurile suunatud novaatorluse nõudega.


Anneli Porri. Kuidas tõlgendada apropriatsioonilist kunstiteost? Marge Monko „Katkenud lõng”
32–50

Artikkel püüab leida asjakohast viisi apropriatsioonilise kunstiteose analüüsimiseks, võttes arvesse selle intertekstuaalset struktuuri ja autoripositsiooni. Lõpuks pakun ühe võimaluse vaadelda Marge Monko loomingut ja teost „Katkenud lõng”, lähtudes kohandavast esteetikast kui tähendusloome viisist.


Ave Randviir-Vellamo. Imepilt’s Newsgames as an Art Practice and Novel Form of Journalism
56–82

Artikkel käsitleb Eesti ristmeedia firmat Imepilt ja Imepildi kaubamärgi all välja antud kaheksat uudismängu – videomängude ja ajakirjanduse ristamisel sündinud päevakajalisi teemasid käsitlevaid mänge. Imepildi juhtumiuuringut kasutatakse artiklis lähtepunktina uudismängude kui formaadi tugevuste, nõrkuste ja üldiste tulevikuperspektiivide üle arutlemiseks. Artikkel asetab Eesti disainerite mängud nii globaalsesse kui ka ajaloolisse konteksti ja võrdleb disainerite kogemusi teiste uudismängude loojate praktikaga ning uudismängude þanri varasema meedia, esmajoones poliitilise karikatuuriga.


Margus Tamm. Koht ja sekkuv kunst
87–115

Artikkel analüüsib avalikke kunstilisi aktsioone nende toimumise koha kontekstis. Teoreetiline raamistik tugineb valdavalt Michel de Certeau ja Henri Lefebvre’i ruumikäsitlustele. Empiiria moodustavad ühes konkreetses paigas, Tallinna Vabaduse väljakul aastatel 2001–2010 aset leidnud kunstilised sekkumised. Juhtumianalüüside ning teoreetilise arutelu kokkuvõttena pakun välja üldistusele pretendeeriva loetelu seaduspäradest, mis iseloomustavad sekkuva avaliku kunsti ja sekkumispaiga vastastikust koosmõju.


Maria Jäärats. Kodanliku mineviku ja sotsrealistliku tuleviku vahel. Sotsialistliku realismi diskursuse juurutamine eesti kunstikirjutuses 1944–1948
120–139

Artiklis analüüsitakse sotsialistliku realismi teooria muundumist ja formeerumist eesti kunstikirjutuses aastail 1944–1948. Ajastu kunstiteemalistele artiklitele, arvustustele, näitustearutelude ja sektsioonikoosolekute protokollidele tuginedes kaardistatakse ja uuritakse kohaliku kunstikriitika kohanemisstrateegiaid, taotlusi ja diskursiivseid deviatsioone, keskendudes olulisemate kunsti- ja kultuuriteoreetiliste mõistete tähendusvälja ning -suhete muutumisele.


Kadi Polli. Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840). Liivimaalasest kunstimetseen Roomas ja temalt Tartu ülikoolile ostetud teosed
144–171

Artikkel annab Balti kunstiajaloole juurde ühe tähelepanuväärse isiku- ja koguloo, avades unustusse vajunud Liivimaa kunstimetseeni von Blanckenhageni kollektsiooni tagamaid. Vaatluse all on Wilhelm von Blanckenhageni elu ja suhtlusring Roomas aastal 1810, tema tellimused ja ostud Rooma saksa kunstnikkonnalt ning toona hangitud teoste hilisem saatus Tartu ülikooli kogudes.


Margus Vihalem. Revolt against Schopenhauer and Wagner? An Insight into Nietzsche’s Perspectivist Aesthetics
177–194

Artikkel mõtestab 19. sajandi saksa filosoofi Friedrich Nietzsche esteetika lähtekohti. Nietzschet võib pidada 19. sajandi esteetilise mõtte üheks väljapaistvamaks esindajaks, tema elujaatavatel väärtustel põhinev perspektivistlik esteetika on märkimisväärselt mõjutanud mitmeid 20. sajandi esteetikaid. Nietzsche esteetika, eriti oma kujunemisjärgus, on tugevalt seotud romantismi esteetikaga, samuti Arthur Schopenhaueri ja Richard Wagneri muusika ja kujutava kunstiga suhestuva esteetikaga. Nii romantism, Schopenhauer kui ka Wagner mängivad määravat rolli Nietzsche esteetiliste (ja üldisemalt ka filosoofiliste vaadete) kujunemisel.


Regina-Nino Kurg. Artworld as Horizon: A Phenomenological Analysis of Unaided Ready-Mades
200–212

Marcel Duchamp eristab kahte tüüpi ready-made’e: töötlemata (unaided) ja töödeldud (aided, assisté) ready-made’id. Käesolevas artiklis on keskseks teemaks töötlemata ready-made’id ja nende võimalik määratlemine kunstiteostena. Lähtekohaks on võetud Edmund Husserli mõiste „horisont” (Horizont), mis sarnaneb tähenduse poolest Arthur Danto mõistega „kunstimaailm” (artworld). Seega on kunstimaailm üks kultuurihorisontidest, mis kaasneb töötlemata ready-made’ide ilmnemisel kunstiobjektidena. Artikli eesmärk on näidata, et kunstimaailm kui väline kaasmääratlev horisont (external co-determining horizon) on piisav tingimus töötlemata ready-made’ide kunstiteostena määratlemiseks.


FOOKUS

Sulast ja piiridest. Boris Bernstein 90.
Küsitles Virve Sarapik
219–235



ÜLEVAATED

Peeglid ja peegeldused: lugedes ja vaadates 19. sajandit. Krista Kodres

237–242

Temaatiline maal ja destilleeritud subjekt, ehk kormaðovlikud elu- ja kunstitunnetuse sümptomid. Indrek Grigor
242–245

Karm stiil – nõukogude kaasaegne kunst? Liisa Kaljula
246–252

Eesti kunsti ajalugu 6. köide I osa:
Eesti kunst stalinismist sulaajani. Seppo Zetterberg
253–256

Eesti kunsti ajalugu stalinismist sulaajani. Tõnu Tannberg
257–260

Mida on kunstiajalool ütelda stalinismi kohta? Maria Jäärats
261–262

Kauaküpsenud enneaegne. Kädi Talvoja
263–267


KROONIKA 1. I – 31. XII 2013
269–276


AUTORID
279