2015/1–2 (24)

ARTIKLID

Rene Mäe.
Culture, Economy and Work in 2000s–2010s Estonia
7–25

Loomemajandusalastele materjalidele toetudes vaatleb artikkel kultuuri- ja loovtöö representatsioone 2000.–2010. aastate Eestis. Artikkel joonistab välja laiema ajaloolise ja teoreetilise ruumi, milles osutub oluliseks kultuuritootmise ning kultuurilise ja kunstilise töö probleem. Selle tarvis peatub artikkel põgusalt mõjukatel kultuuri- ja kunstisotsioloogilistel lähenemistel ning viimastel aastatel rohkem kanda kinnitanud „kultuurilise töö” alasel uurimistööl. Seejärel avab artikkel Ernesto Laclau diskursuseteooria põhiseisukohad ning vaatleb nende valguses kaht kultuuritöötaja konstrueerimise viisi – loomeinimest ning kunstitöötajat.


Johannes Saar. Melodraama kunstidiskursus. Äripäeva kuulisa Gentleman portreelugude diskursiivne analüüs
37–56

Käesolev artikkel käsitleb Eesti ajakirjanduse näitel meediarepresentatsioone, mis sulgevad kunstiga seonduva välja ühiskondlikust ruumist ja osutavad sellele isikliku heategevuse, ajaloo, hobide, vaba aja, metseenluse ja privaatse kodutarbimise patroneerivas retoorikas. Diskursuseanalüüsi abil on ajakirjanduslikest tekstidest välja sõelutud kolm representatsioonistrateegiat, mis sugereerivad kunsti tasalülitamist ratsionaalse majandusliku mõtlemisega ning eraomandusele tuginevat õigust defineerida kunsti, selle ajalugu ja eesmärke. Esimene strateegia esitleb variatsioone subjektipositsioonist, milles loomingulisus, romantika ja visionäärsus on ühendatud kaine arutleva pragmatismiga, teine strateegia kuvandab mitmeid ettevõtluse valdkondi kunstilise tegevusena. Kolmandas strateegias on märgatav professionaalse kunstiajaloo sulgemine eraomanduse sfääri ning institutsionaalse kunstimaailma käsitlemine melodramaatilise kodutarbimise laiendusena. Kokkuvõtvas diskussioonis arutletakse, kas sellised kuvandamisstrateegiad diskrimineerivad tänapäeva professionaalset kunstikultuuri ja milline võiks olla nende ideoloogiline funktsioon neoliberalismi legitimeerimisel.


Kadri Asmer. Neokonservatiivne kultuuriteooria
61–73

Artikkel käsitleb neokonservatiivset kultuuriteooriat, mille keskmes on radikaalse liberalismi, uusvasakpoolsete ideede ja uuenduslike kunstivormide kriitika. Eesmärgiks on süveneda vaadeldava teooria iseloomu ning kujunemispõhjustesse, et näidata neokonservatiivsete ideede aktuaalsust kaasaegses kunstimaailmas ning liberaalses kultuuripoliitikas. Neokonservatiivne kultuuriteooria on kujunenud kõige selgemalt Ameerika Ühendriikides, millest lähtuvalt on artikli keskmes USA.


Kadri Semm. Polügoonteater kui refleksiivne maastiku uurimise meetod
77–101

Artikkel uurib refleksiivsetest linna- ja maastikutõlgendustest lähtudes kunstnik Erki Kasemetsa viljeldavat polügoonteatrit, mis läheneb keskkonnateatrile ja tegevuskunstile. Etenduste vahendusel keskendutakse tähelepanuta jäänud maastike leidmisele, analüüsitakse kujutluslike keskkondade loomist ja osalemiskogemust, mis kujundavad isiklikke mälupaiku. Polügoonteatrit võib mõista enesekohase maastiku uurimismeetodina, mis kannab infot maastikus osalejal tekkinud tähendusseoste, uuritava maastiku ajalisuse ja seda mõjutanud ühiskondlike muutuste kohta. Etenduste vahendusel avaneb Erki Kasemetsa kunstnikukarakter.


Anne Kokkov. Roman Ingarden ja Edmund Husserl pildi tajumisest
105–118

Artikkel uurib Roman Ingardeni ja Edmund Husserli käsitlusi pildi struktuurist ja pildi tajumisest. Vaatluse alla tulevad pilditeadvus kui pildi tajumise eeldus, materiaalse maali (asja) ja teadvusliku intentsionaalse pildi erisus, pildi tajumise eripära võrreldes hariliku maailmatajuga, pildi esemete vormi ja koloriidi tajumise eripärad, analoogia- ja sümbolprintsiip pildi esemelisuse tajumisel.


Marge Paas. Empaatia kogemus kunstiteoses kujutatud subjekti suhtes: fenomenoloogiline analüüs
123–134

Artikli eesmärk on kirjeldada empaatia kogemust kunstiteoses kujutatud subjekti suhtes. Empaatia all mõistetakse siin juurdepääsu teisele subjektile, kujutatud „teise” sisenemist vaataja olemisse. See on olukord, kus kunstiteost silmitsedes tundub vaatajale, et kujutatud „teine” justkui vaataks teda vastu, ning seeläbi tekib vaatajas kujutatud „teise” reaalne kohalolu, mida kinnitavad vaatajas tekkinud emotsioonid. Tekkinud tunded tunnistavad empaatia võimalikkust fiktiivse subjekti suhtes. Sageli tunneb vaataja kogemusejärgselt, et kujutatud subjekt elab temas edasi või käib justkui nähtamatuna ta kõrval. Ka selline kogemus annab märku empaatilise kogemuse olemasolust kunstiteose tajumisel.


FOOKUS

Gottfried Boehm.
Teispool keelt? Märkmeid piltide loogika kohta
Saksa keelest tõlkinud Anu Allas
139–147



ÜLEVAATED

Esitledes varauusaegseid tallinlasi. Juhan Kreem
149–152

EKA ja sada aastat kunstiharidust. Tiiu Talvistu
153–159

Malle Leisist, häbenemata. Kädi Talvoja
159–162

Piirid jälle segi löödud. Liisa Kaljula
163–166

Eneseloo ja seriaalsuse kestev roll Raul Meele retseptsioonis. Indrek Grigor
166–169

Sürrealismist Eestis, Abi-Piirissaare Dalinistlikku Kõõlu mainimata. Raivo Kelomees
170–172


KROONIKA 1. I – 31. XII 2014
173–182


AUTORID
183