2016/1–2 (25)

Erinumber „Keskaegse Liivimaa visuaalkultuur”
Koostanud Anneli Randla


ARTIKLID

Anneli Randla, Anu Mänd.
Keskaja visuaalkultuuri uurimisseisust Eestis ja Lätis
7–19

Kunstiteaduslike Uurimuste erinumbri „Keskaegse Liivimaa visuaalkultuur” sissejuhatav artikkel annab põgusa ülevaate keskaja visuaalkultuuri uurimisest Eestis ja Lätis. Kõigepealt tutvustatakse medievistika üldiseid suundmusi, seejärel analüüsitakse lähemalt Eesti ja Läti keskajauurijate panust Liivimaa kui terviku ning eraldi Eesti ja Läti keskaegse pärandi uurimisse. Lõpuks antakse ülevaade käesoleva erinumbri koostamisest ja esitletakse artikleid.


Ieva Ose. Research on Medieval Castles in Latvia: Achievements and Problems
23–42

Artikkel käsitleb Läti linnuste uurimist 20. sajandi jooksul, pöörates eriti tähelepanu nõukogude ajal toimunud suuremahulistele arheoloogilistele kaevamistele ning nende tulemuste avaldamisele ja analüüsile. Välja on toodud olulisemad uurimistulemused ja viidatud linnusteuurimise kitsaskohtadele tänapäeval.


Kaur Alttoa. Urdaaž Carcassonne’is ja Eestis??
47–67

Artiklis käsitletakse Viollet-le-Duci käibele toodud keskaegsete linnuste kaitseelementi urdaaži ja arutletakse selle kaitseelemendi funktsionaalsuse üle Carcassonne’i linnuses. Järgnevalt analüüsitakse urdaaži olemasolu Eesti keskaegsetes ehitistes – Kiiu tornlinnuses, kus see on ka restaureerimise käigus üles ehitatud, Tallinna linnamüüri Kuldjala tornis, Kuressaare ja Narva linnuses ning Jõhvi kirikus, Mihkli kirikus ja Tartu toomkirikus. Püstitatakse hüpotees, et mitmel juhul võib tegelikult olla tegemist avadega konsooltellingute paigaldamiseks, mida on valesti interpreteeritud.


Agnese Bergholde-Wolf. Das mittelalterliche Ensemble des Doms zu Riga
73–98

Artikkel käsitleb Riia toomkiriku kompleksi kujunemislugu 13. sajandil. Lahatakse piiskop Albert von Buxhövede algatatud ambitsioonika ehitusprojekti kulgu ja katkestusi. Allika- ja stiilikriitilise analüüsi tulemusena jõutakse järelduseni, et algusjärgus pooleli jäänud vestfaalipäraseid ehitisi jätkati 13. sajandi keskpaigas kohalike jõududega, kelle taust ja kogemus pärines laiemast Euroopa kunstikontekstist.


Anu Mänd. Haapsalu, Tartu ja Tallinna toomkirikute altarid keskajal
103–134

Artikli eesmärgiks on analüüsida kolme toomkiriku – Haapsalu, Tartu ja Tallinna – altareid ja nendega seotud vikaariaid. Tehakse kindlaks, kui palju kõrvalaltareid kirjalikes allikates nimetatakse, kes olid nende rajajad või hilisemad toetajad, millistele pühakutele need olid pühitsetud ja milliseid teenistusi neil peeti. Arutletakse ka selle üle, kus altarid võisid paikneda ja kuidas see peegeldas hiliskeskaja sotsiaalseid hierarhiaid. Ehkki toomkirikute funktsioon oli sarnane, erinesid kõik kolm kirikut üksteisest pindala ja ruumiliigenduse poolest, pakkudes seega erinevaid võimalusi altarite paigutamiseks. Peatutakse ka kõrvalaltarite säilimise küsimusel pärast reformatsiooni, sest erinevalt linnade kogudusekirikutest jäid toomkirikud veel aastakümneteks katoliiklikeks. Esmalt analüüsitakse nende pühakodade altareid kirjalike allikate põhjal, seejärel käsitletakse säilinud mensasid ja altaritega seotud kunstiteoseid.


Anneli Randla, Hilkka Hiiop. „Mõningaid uusi andmeid vanast dekoratiivsest seinamaalist”
139–179

Villem Raami esimene keskaegsete seinamaalingute alane artikkel ilmus 1966. aastal. Siinses artiklis analüüsitakse Raami toonaseid seisukohti ning paigutatakse need praegusesse uurimisseisu. Artikli põhiosas laiendatakse uurimiskonteksti keskaegsete maakirikute maalinguleidudega 21. sajandist ning püütakse visandada Eesti keskaegsete ja varauusaegsete kirikumaalingute esialgne tüpoloogia. Kokkuvõttes tuuakse välja kirikumaalingute uurimise edasine perspektiiv.


ÜLEVAATED

Meenutusi kahest raamatust. Kaur Alttoa
185–186


Uus sild. Tiina-Mall Kreem
187–192


KROONIKA 1. I – 31. XII 2015
199–205


AUTORID
207