2016/3–4 (25)

ARTIKLID

Ingrid Ruudi.
Tõnis Vint’s Vision for Naissaar Island: An Extraterritorial Utopia Zone of the Transition Era
7–33

Artikkel vaatleb Tõnis Vindi Naissaare ideeprojekti (1992–1996) üleminekuaja avaliku sfääri kujunemise kontekstis. Autori senist kunstipraktikat edasi arendavas ja laiendavas projektis põimuvad kontseptuaalne utoopia ja reaalsete ühiskondlike muutuste taotlused. Artikkel käsitleb projekti nii kunstniku senise loomingu, rahvusvaheliste majanduspoliitiliste suundumuste kui ka uusvaimsuse ideoloogia vaatepunktist, tuues esile projektis väljenduva üleminekuajale iseloomuliku katkendlikkuse ja ambivalentsuse.


Margus Vihalem. What is at Stake in Everyday Aesthetics? Towards a New Discourse of Aesthetic Experience
38–56

Artikkel käsitleb esteetilise kogemuse mõistet argiesteetika vaatepunktist. Kas esteetilise kogemuse mõiste rakendamine argiesteetika kontekstis võiks aidata paremini mõista seda, mis on kaalul argiesteetikas? Esteetilise kogemuse rakendatavuse hindamiseks pöördume esmalt John Dewey poole, kes pakub huvitava, kuigi kindlasti mitte põhjaliku käsitluse esteetilise kogemuse loomusest ja selle seostest argikogemusega. Seejärel puudutame mõningaid tänapäevasemaid käsitlusi, mis aitaksid selgitada esteetilist kogemust konkreetsemalt argiesteetika kontekstis. Hoidudes esteetikat taandamast esteetiliste väärtuste hindamise protsessiks ja sellest tulenevaks abstraktsete väärtuste kogumiks, püüab artikkel näidata, et esteetilise kogemuse näol on tegemist teatud igapäevaste protsesside läbielamise ja mõtestamise viisiga. Haarates paljusid erinevaid kogemusi, aitab argiesteetika kaasa eluprotsesside uurimisele esteetilisest vaatepunktist.


Raivo Kelomees. Kehalised kinokeskkonnad ja vaatajakogemuse laiendamine: ruumilisus, taktiilsus ja propriotseptsioon osaluskunstis
62–88

Artikli eesmärgiks oli tõestada, et kinokeskkondade ja audiovisuaalse kujutava kunsti vaatajakogemuse laiendamine on jõudnud kehalise ja puutelise kogemuseni. Neis teostes on visuaalne-auditiivne-ruumiline esitus seotud vaataja kehalise tegevusega või reaktsioonidega. Taktiilsusele, propriotseptsioonile ja biotagasisidele mõeldud kunstiteoste loomine on nii eksperimentaalsete kui ka uurimuslike eesmärkidega.


Johannes Saar. Arhitektuuri ja kujutava kunsti ajakirjanduslik retseptsioon võrdluses. Kultuuriajakirjanduse kvalitatiivne sisuanalüüs
92–112

Käesolev artikkel uurib arhitektuuri ja kujutava kunsti retseptsiooni Eesti kultuuriajakirjanduses. Eesmärgiks on tuvastada püsivamaid representatsioonipoliitikaid nimetatud valdkondade meediakuvandites ning analüüsida, kuidas toimub tänapäeva Eesti kultuuriajakirjanduses tururatsionalismi väärtuste propageerimine ja taastootmine. Kokkuvõttes esitatakse kvalitatiivsete tähelepanekute põhjal üldistus kultuuriajakirjanduse rollist arhitektuuri ja kujutava kunsti kuvandite sobitamisel loometööstuste ideoloogiaga.


Karin Hallas-Murula. Riik ja arhitektuur. Konstantin Pätsi ehituspoliitika 1934–1940
116–137

Artikli eesmärgiks on näidata riikliku kontrolli tugevnemist ehitustegevuse korraldamisel riigijuht Konstantin Pätsi juhtimisel 1930. aastate teisel poolel. Riigi rolli suurendamine peegeldus ehitustegevuse riikliku juhtimise ümberkorraldamises, ehitusvaldkonda puudutavates dekreetides ning uues ehitusseaduses (1939), arhitekte ja insenere ühendavate uute organisatsioonide loomises ja nende tegevuse kontrollis, arhitektuurihariduse riiklikus ümberkorraldamises jm. Artikkel uurib riigijuhi isiklikku osalust ja initsiatiivi ehituspoliitika kujundamisel ja suunamisel ning toob esile võtmepositsioonidel asunud arhitektide tegevuse.


Moonika Teemus. Pennimagasinist kopikaajakirjaks: viiekümne puugravüüri mitu elu 1832–1876
141–169

Artikkel võtab vaatluse alla aastail 1848–1849 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi toimetamisel ilmunud rahvavalgustusliku ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on” illustratsioonid, mis suures osas pärinesid inglise väljaandest The Penny Magazine. Otsitakse vastust küsimustele, millal puugravüürid võisid Tartusse jõuda, kuidas need kirjastajate vahel liikusid, millised olid nende erinevad kasutamispraktikad ning milline on nende jälg eesti kunsti- ja kirjandusloos laiemalt.


ÜLEVAATED

Kas tehnika on tähtis? Mõningaid mõtteid graafikatehnikatest 19. sajandil seoses Friedrich Ludwig von Maydelli pildikestega Baltimaade ajaloost. Ingrid Sahk
175–180


Triigi monograafiat ootama jäädes. Tiina Abel
180–184


FOOKUS

Irit Rogoff. Visuaalkultuuri uurides
Inglise keelest tõlkinud Katrin Kivimaa
185–198



AUTORID
199