2008/1−2 (17)

Erinumber "Klassitsism"
Koostanud Juhan Maiste



Klassitsism ja tõde. Juhan Maiste
PDF
7−11



ARTIKLID

Kadi Polli. Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
PDF
17−34

Artikkel polemiseerib stiilimõiste "klassitsism" kasutamise üle 18./19. sajandi vahetuse kunsti üldnimetajana ja rõhutab käsitletava perioodi valgustuslikku iseloomu. Maastikumaali näitel on vaatluse all Balti sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus- ja vaatamisväärsusi väärtustav loomus vastab hästi Euroopa valgustusmõttele, kuid ei küüni klassitsismi kõrgete definitsioonideni.


Krista Kodres. Pühakoda kui tempel ja korrastatud struktuur. A. W. Hupel arhitektuurihindajana
PDF
39−51

Artiklis analüüsitakse Liivimaa valgustuse silmapaistva esindaja pastor August Wilhelm Hupeli (1737−1819) arhitektuuriideaale nende seostes ajaloolis-teoloogiliste ja esteetiliste arhitektuuriarusaamadega. Hupel ei rõhuta Martin Lutheri ideed kirikust kui seisuslikult korrastatud ruumist, talle olid pigem tähtsad klassitsismi normatiivsest esteetikast lähtuvad arhitektuurse korra ja selguse nõuded, mis kehastasid gute Geschmack'i. Vaivara kirik, mis ehitati 1775−1777 (hävis 1944), vastab oma templifassaadiga suurepäraselt nii teoloogilisele sümbolismile kui ka ajastu arhitekuuriideaalile, olles selles laadis Eestis ka esimene.


Epi Tohvri. Vabamüürlike ideede avaldumisest Eesti arhitektuurikultuuris 18. sajandi lõpus − 19. sajandi alguses
PDF
56−82

Artikkel käsitleb vabamüürlike ideede avaldumist Eesti arhitektuurikultuuris 18. sajandi lõpul − 19. sajandi alguses. Nende levikut vahendasid Dessaus tegutsenud Philantropinum ning Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. Vaatluse all on vabamüürluse ja palladionismi vahelised seosed, vabamüürluse ikonograafia mõisate interjöörikujunduses. Antakse valgustusajastu vabamüürlase tüüpportree Otto Friedrich von Pistohlkorsist ja analüüsitakse tema kavandatud Rutikvere mõisakompleksi.


Mariann Raisma. Musée ideale. Unistused täiuslikust muuseumist
PDF
87−107

Pärandi massiline musealiseerimine, mille üheks väljundiks on ka muuseumid, sai alguse valgustusajal. Antud kirjutis käsitleb 18.−19. sajandi unistusi täiuslikust muuseumist kolmel tasandil: vormi ehk arhitektuuri kaudu, muuseumikogu terviklikkuse kontekstis ning pärandi kättesaadavuse võtmes. Nende ideede peegeldused on jälgitavad nii eelmise kui ka selle sajandi pärandikultuuris.


Mart Kivimäe. Winckelmannist Marxi ja Engelsini. Kultuuriline sallivus historismi ja klassitsismi esteetiliste suhete probleemina: Lifšitsi juhtum
PDF
111−155

Artikkel käsitleb neomarksistliku ajaloopoliitika olulist esteetilist mõõdet, võitlust ajaloolise relativismi (nn eklektitsistliku pluralismi) vastu modernses kunsti- ja kultuurikäsituses. Käsitluse keskpunktis on Mihhail Lifšitsi (1905−1983) "klassitsistlikult põhjendatud" marksism, eelkõige tema Winckelmanni-retseptsioon ning selle esteetilised ja poliitilised kontekstid. Peamiselt historismiteoreetilises lähenemises toob autor õigustatud Lifšitsi-kriitika kõrval samuti esile historiograafilise vajaduse objektiivsema Lifšitsi-pildi järele, seda ka suhetes tema sõbraks saanud juhtiva marksistliku esteetiku György Lukácsiga (1885−1971). Tegemist on stalinismiaja Venemaale keskenduva kriitilise vaatlusega, millel on oma siirded ka Baltikumi meenutuskultuuri, kus Winckelmanni ja Lifšitsi nimed jäävad ühe ajaloolise esteetika perioodi tähisena seotuks.



KROONIKA 1. I − 31. XII 2007
159−166