Viimane number

2017/3–4 (26)

ARTIKLID

Ringa Takanen.
Awakening Beauty: A Woman on the Verge of Emancipation? Case-Study of Venny Soldan-Brofeldt’s Jesus Raising Jairus’ Daughter
7–34


Artikkel keskendub Soome kunstniku Venny Soldan-Brofeldti (1863–1945) teosele „Jeesus äratab Jairuse tütre” (1917), mis eemaldub Soome 20. sajandi alguse altarimaalile omastest kujutustavadest. Käesoleval juhtumiuuringul on ka laiem tähendus: see näitab, kuidas Jairuse tütre kujutamine 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse Euroopa sakraalkunstis muutub. Eesmärgiks pole mitte ainuüksi välja tuua ikonograafiliste ja kompositsiooniliste detailide muutumist Jairuse tütre teema esitamisel, vaid juhtida tähelepanu, mil viisil lähenes selle ikonograafia samal perioodil populaarsele Uinuva kaunitari kujutamise traditsioonile, mis suunas tähelepanu elu ja surma piiri küsimusele. Juhtumiuuringu tulemused on paigutatud kunstniku vaadete ja ajastu ühiskondlike muutuste valgusesse. Soldan-Brofeldti maalil olev Jairuse tütar on modernne naine altarimaali konservatiivses kontekstis, mis lubab naisliikumisesuunalisi teemaarendusi.


Katrin Kivimaa. Kunst kuulub rahvale? Tavapubliku kunstikäsitluse muutumisi 1940. aastate Eestis
40–54

Artikkel uurib kunstinäituste üldpubliku arusaamade muutumist Eestis stalinistlikul perioodil, kui kunsti ja kultuuri loomine ning hindamine olid rangelt allutatud sotsialistliku realismi printsiipidele. Näituse külalisraamatutesse kirjutatud kommentaarid kolmele näitusele, mis toimusid Tallinna Kunstihoones ajavahemikus sügisest 1948 kuni sügiseni 1949, peegeldavad mitmeid ajastuomaseid kultuurilisi ja sotsiaalseid muutusi: nt kunstiloome allutamine rangele ideoloogilisele kontrollile, nõukoguliku maailmavaate kinnistamine hariduse ja kultuuri kaudu, venekeelse elanikkonna arvu kasv, mis omakorda peegeldub näitusepubliku struktuuris jne. Eraldi vaadeldakse nn rahva häälele omistatud rolli nõukogulikus kultuuriloome mudelis ning seda, kuidas kunstinäitustele antud tagasisides ilmneb varasema väärtussüsteemi asendamine uue nõukoguliku maailmavaatega.


Karin Hallas-Murula. Arhitektuurihariduse stalinistlikust korraldamisest Eestis 1944–1950
58–79

Aastatel 1944–1954 koolitati Eestis arhitekte Tallinna Polütehnilises Instituudis. Kokku lõpetas seal 113 arhitekti. 1949. aasta sügisel arhitektide vastuvõtt katkestati Moskva ministeeriumi käsul. 1950. aastal alustati arhitektuuriõpet vastloodud Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, millest kujunenud kunstiakadeemias on see jätkunud tänini. Artikkel uurib arhiividokumentidele tuginedes läbiviidud muudatuse põhjusi, sidudes selle stalinismi ajaloolise kontekstiga ning eesmärkidega kujundada arhitektidest kunstnikke, kes koos tarbekunstnikega looksid vormiküllast stalinistlikku arhitektuuri.


Marek Volt, Kristiina Reidolv. Kunstiteose tõlgendamine ja hindamine: filosoofiline suhteanalüüs
84–101

Artikkel käsitleb kunsti tõlgendamise ja hindamise seost. Esmalt analüüsitakse tõlgenduse instrumentaalset rolli hindamise suhtes ning tõlgendust hinnangu kvaliteedi näitajana, seejärel tõlgenduskeskseid väärtusmarkerid ja tõlgenduskategooria staatuse mõju kunstiteose hindamisele. Teiseks analüüsitakse hinnangu rolli tõlgendamise suhtes, mis avaldab eelkõige tõlgendusobjekti ja väärtust maksimeeriva tõlgenduse valimises.


FOOKUS

Griselda Pollock.
Sotsioloogiline mõtlemine, esteetiline mõtlemine. Ajaloolisi mõtisklusi sotsioloogia ja kunstiajaloo teemal
Tõlkinud Hanno Soans, Katrin Kivimaa ja Virve Sarapik
105–134



ARHIIV

Mai Levin.
Tõnis Grenzsteini tagasitulek
135–162

Anneli Randla. Sten Karling Getty uurimisinstituudis
169–175

Kaur Alttoa. Arhitekt Reinhold Guleke ühest senitundmata joonisest ja tema arhiivist
176–186


ÜLEVAATED

Kommunismi iseduse praktikad. Gregor Taul
187–193

Põhjalik uurimus kunstilisest maailmaloomisest. Aare Pilv
193–197

Süstematiseerides lõpmatuid Krulle. Triin Metsla
198–200

Kunstiteadus ja/või sotsialism? Natalja Zlydneva
201–205


AUTORID
206–207