Eero Kangor. Kunstiajalugu kui rahvusteadus. Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli rajamisest ja esimese professori valimisest 1920.–1921. aastal
39–64
Krista Kodres. Teadmisjanu ja dialoogivajadus: Eesti NSV kunstiajaloolased kirjutavad Sten Karlingile
69–82
Karolina Łabowicz-Dymanus. The Library of the Institute of Art of the Polish Academy of Sciences: Mirroring ‘Official’ and ‘Unofficial’ Distribution of Knowledge, 1949–1970
87–104
Kädi Talvoja. Eesti kunsti internatsionaalsed ahelad. Tallinna graafikatriennaalide rollist
111–146
Hanno Soans. Sõpruskond, kunst ja suhted keset kulmineeruvat kriisi – kihhotism üleminekuaja Eestis 1985–1992
155–178
Andres Kõnno, Teet Teinemaa. Rehepapi 150 aastat: muutuvad tõlgendusindeksid rehepapi-teksti näitel
Leiud
183–196
Anu Mänd. Kaks keskaegse Liivimaa kunstiteost Poznańis
Ülevaated
197–208
Eesti kunsti ajalugu 3. 1770–1840: Värske kevadõhk, paarsada aastat vana. Liisa-Helena Lumberg, Oliver Orro
208–215
Eesti kunsti ajalugu 4. 1840–1900: Üüratu üheksateistkümnes ja Balti vaikelu. Linda Kaljundi
215–217
Eesti vanem graafika ootab uusi uurijaid. Kristiina Tiideberg
