2024/1-2 (33)

7-19

Krista Kodres, Kädi Talvoja. Eriteema / Special Edition

20-46

Krista Kodres. Eesti kunsti ajaloo leiutamine. Kuidas loodi rahvuslikku kunstiajalugu ja -kaanonit?

47-72

Kristina Jõekalda. „Restaureerimispatud“. Muinsuskaitseliste mõistete ja hoiakute ajalugu baltisaksa–eesti teljel, 1880–1940

73-98

Mari Nõmmela. Tartu kunstimuuseumi näitused kunstiajaloo loojatena

99-125

Kädi Talvoja. Rahvuslikud koolkonnad või stereotüübid? Balti kunsti retseptsioonist Vilniuse maalitriennaalidel 1969–1987

126-154

Triin Metsla. Dekanoniseerimise ja mitmehäälse kaanoni vajadus: horisontaalsema kunstiajaloo käsitluse poole

155-179

Johannes Saar. Ja prototüübist sai stereotüüp... Eesti algupärane kunstnikuromaan, vagajutu ja naistepõlguse intertekst

180-208

Ragne Soosalu. Tarbekunstnik, naine, baltisakslane. Atelier für Kunstgewerbe tegevus 20. sajandi alguse Balti provintside kontekstis

209-238

Margus Tamm. Sotsiaalsed bandiidid linnaruumis. Tänavakunst ja aastatuhandevahetuse kommunikatiivne pööre protestikultuuris

FOOKUS

239-160

Kunstiajaloolasena Eesti NSV-s ja pärast.
Intervjuu Juta Keevallikuga

ÜLEVAATED

 

261-164

Wide Horizons of Medieval Art. Elina Räsänen

265-270

Allumatute kehade kodustamiskatsed. Anita Kodanik

271-275

Perifeeriat maha raputades. Triin Ojari

276-278

An important study disguised as a PhD thesis. Juha-Heikki Tihinen

279-283

Võimust muuseumis muuseumi võimuni. Anu Kannike

284-288

Ajaloouurimuslikud probleemid kunstimuuseumi näitustel. Rebeka Põldsam

289-295

Michel Sittow in the North: objects and scholars in dialogue. Saila Leskinen

295-296

Mälu ja mäletamise poliitikad. Margaret Tali

297-300

KROONIKA

301-304

AUTORID